Enne Internetti

 1. Tehnoloogia, mis võiks tänapäeva internetikasutajale veel tuttav olla. Otsingumootorid.

          Üks esimesi avalikke Interneti -otsingu teenuseid oleks olulisem kui veeb ise. Veebieelne Internet oli peaaegu täielikult tekstipõhine maailm. Seal olid ASCII-põhised lõppkasutaja programmid, näiteks "gopher", mis võimaldavad teil kasutada menüüd organiseeritud failikogude otsimiseks. Võib öelda, et see oli,  näiteks, "Yahoo" voi "Google Search" eelkäija. Palju tüüpilisemad olid aga käsurealt juhitavad programmid nagu "Archie", mida kasutasime teatud failide leidmiseks. 

         Uuendus, mille veeb tõepoolest veebis tõi, ei olnud graafika ega heli, vaid see võimaldas "hüperlingide" abil hõlpsalt faile üksteisega ühendada. Iga fail, iga dokument oli saar iseendale. Kasutades "hüperteksti"(hüperlingid) tehnikaid, võiksime nende saarte vahele sildu ehitada. 90ndate keskpaigaks oli veebist tõesti saanud teabe veeb, mida me täna 21. sajandi Internetina ära tunneksime.

Allikas: https://www.zdnet.com/article/before-the-web-the-internet-in-1991/

2. Tehnoloogia, mis on juba täielikult kadunud või asendatud uuemate tehnoloogiatega. Optilised kettad

          1960. aastatel mõtles leiutaja nimega James T. Russel ja töötas selle kallal idee kasutada valgust muusika salvestamiseks ja seejärel muusika esitamiseks. Ja keegi ei võtnud optilise ketta leiutamist tõsiselt, kuni 1975. aastani. See oli siis, kui Sony maksis Russelile oma projekti lõpetamiseks miljoneid dollareid. See investeering viis ta projekti lõpule 1980. aastal, mille tulemuseks olid omakorda CD-d ja DVD-d, ning Blu-Ray.

          Kuigi optilisi kettaid kasutati suuresti paar aastakümmet tagasi, ei ole need tänapäeval nii populaarsed (salvestusruumina) kui välk-/kõvakettad, SSD või isegi Cloud-teenused.

Allikas:  https://www.dataversity.net/brief-history-data-storage/#